Mahavok ja Kare Kauks – Lootus

(H. Vaikmaa - O. Ove)

Vajub maa,
vajub nõnda tasakesi, vaevu-vaevu...
Vajub maa,
kas ma nägin und või liigub keegi praegu?

Vajub maa,
vajuvad kõik mäed
ja vajuvad kõik järved.
Vajub maa,
vajuvad ka käed
ja kangeks jäävad sõrmed.

Tolmu keerutab tuul
ja pilvi täis on kogu taevas.
Lehed langevad puult,
kuid see-eest suuremad on laevad.

Vajub maa,
vajub nõnda tasakesi, vaevu-vaevu...
Vajub maa,
kas ma nägin und või liigub keegi praegu?

Tolmu keerutab tuul
ja pilvi täis on kogu taevas.
Sõnad hääbuvad suul,
kuid hinge ikka jäänud vaevad.

Kui homme päikest ma näen,
lootma jään,
et oma metsade laulu kuulen,
lootma jään.

Kas ikka rohetavad aasad,
ma hüüan põldudele kaasa.
Nüüd valjult üle maa ja vee
hüüan ma veel.

Vajub maa,
vajub nõnda tasakesi, vaevu-vaevu...
Vajub maa,
kas ma nägin und või liigub keegi praegu?

Tolmu keerutab tuul
ja pilvi täis on kogu taevas.
Sõnad hääbuvad suul,
kuid hinge ikka jäänud vaevad.

Kui homme päikest ma näen,
lootma jään,
et oma metsade laulu kuulen,
lootma jään.

Kas ikka rohetavad aasad,
ma hüüan põldudele kaasa.
Nüüd valjult üle maa ja vee
hüüan ma veel.

Di-di-dii-di-di-dii...

Vajub maa,
tõuseb päike.
Sõnakuld
kaotab läike.
Mis on ees,
küsin vaid.
Ära usu
vaikijaid. (2x)

Vajub maa,
vajub nõnda tasakesi, vaevu-vaevu...
Vajub maa,
nüüd ma tummal pilgul vaatan oma kaevu,
kaevu.

-----

Heini Vaikmaa
O. Ove