Koit Toome – Kindel suund
 |
|
|
You must be logged in to post a comment.
Samm astu välja nüüd viimasest reast
Tule jälle ja tunne end teiste seas
Siit leida… võid mõndagi veel Juba ammugi tuttav,
nii kindel soojus
Kaasa viib mind, oma rõõmude toel
Kõik leida… ei reeta või mind
Kui me hingedel on varjud, aina ootamatud vead
ja ma kunagi harjuma nendega pean kuna saatus neid
kõikjale seab
Ref. Tuul painutab pilvi,
valgus jälle sisse poeb veel tõusevad,
teele jäänud seintes õrnad praod.
Tuul painutab pilvi, liivalt jäljemuster kaob
suund selge, siht ühine meid seob.
Samm astu välja, et hõigata sealt
Olen vaba ja mulle kõik kuuluma peab
Ei oota, näen valgust ma sealt
Kui me hingedel on varjud, aina ootamatud vead
Ja ma kuidagi harjuma nendega
pean kuna saatus neid kõikjale seab
hjhj