Optimistid

Ansambli eluaja jooksul olid seal Heigo Mirka, Toomas Kõrvits, Vello Salumets, Neeme Ninnas, Harry Kõrvits, Henry Kirspuu ja Reinhard Kristiansen helitehnikuna. Optimistid olid erilised mitme asja pärast. Esiteks polnud musitseerimine neile ainult hobi eest, vaid see oli ka elatise teenimise allikas. Teiseks olid kollektiivi liikmed muusikainimeste perekondadest või taotlesid Tallinna Muusikakoolist professionaalidiplomit. Kolmandaks erines nende iga võrreldes teiste biitansamblitega. Kui enamik selle muusikaga tegelejaid olid teismelised, siis nemad olid juba kahekümnesed. Erandiks oli vaid Harry Kõrvits, kes oli Optimistidega liitudes kõigest 12. Noorukesest poisist sai ansambli trummar seetõttu, et teised kandidaadid polnud sobivad. Esialgu ei tahetud teda kaasata, aga hiljem sai noorest Harryst Optimistide üks firmamärke. Tema mängis Optimistidega seni, kuni ta isa selle ära keelas, sest ta ei tahtnud, et Harry “alkoholi–pidudel” viibiks. Teiseks tähtsaks firmamärgiks sai Heigo Mirka rikkalikust lindikogust leitud uus ja põnev muusika ja linte oli tal terve tuba täis!

Ansambli Optimistid nimi oli algselt hoopis Reval. Revali nime all mängiti Moskvas 1965. aastal üleliidulisel kergetööstusnäitusel Tallinna Moemaja mannekeenidele tausta. Oma esialgsest nimest tuli loobuda 1966. aastal, kui Eesti TV–s toimus ülevabariigiline instrumentaalansamblite võistlus. Tuli välja, et samasugust nime olevat kandnud Hitleri–Saksamaa SS–diviis! Selle peale öelnud keegi, et ärgu nad norutagu, olgu optimistid. Sõna jäi kõrvu kõlama ja ansamblil oli uus nimi olemas. See võistlus ka võideti. Pärast nimetatud konkurssi hakkas mujalgi Eestis biitansambleid tekkima ja Optimistide mängitud palu hakati järele matkima. Peale seda suurenes Optimistide tegevus veelgi. Neid kutsuti erinevatesse paikadesse esinema.

Optimistid mängisid enamjaolt ingliskeelseid rollingute, Troggs`I, Bob Dylani ja biitlite palu. Omaloomingut oli minimaalset. Ühe näitena võib tuua Vello Salumetsa pala “Beautiful”, mis hiljem eesti keelde tõlgiti ja “Ülleks” nimetati.

Optimistidega on seotud üks esmakordne juhtum eesti rokkmuusika ajaloos. Nimelt korraldas Eesti Raadio saatesarja “Populaarsuse pooltund”. Kollektiiv kutsuti saatesse esinema ja neile pühendati terve saade, mis oligi erakordne. See oli ka üks põhjusi tekstide tõlkimiseks, sest raadiojaam nõudis eestikeelseid lugusid, ingliskeelseid võis olla vaid üks. Eetrisse jõudis saade 1967. aasta jaanuaris. Ka televisioonis tehti neist eraldi saade.

Lätis olevate tutvuste kaudu õnnestus ansamblil Gruusiasse Gruusia Riikliku Filharmoonia alla tööle minna. Batumis saadi kohalike seas väga tuntuks. Saalid olid alati puupüsti rahvast täis ja hiljem oli saalis palju temperamentse rahva poolt lõhutud toole näha. Kuid reisil olid ka tumedad küljed. Üles ütlesid ansambli võimendid ja Tallinnast tuli uued tellida, samuti lasi nende “mänedžer” Andris suurte rahadega jalga ja Optimistidel jätkus ainult nii palju, et koju naasta. Gruusia reisist algas ansambli allakäik ja hiilgeaeg oli läbi saanud.

Ansamblis mängimine muutus tüütuks rutiiniks. Ergas vaim oli töö tagajärjel nüristunud. Meeskonnas toimus muutusi nii lahkumiste kui vahetuste tõttu. 1969. aasta keskel sai Optimistide eluiga läbi. Kunagine tüdrukuid kiljuma pannud ansamblist sai üks peatükke ajaloos.

&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0xd6d6d6&color2=0xf0f0f0&autoplay=0&fmt=22&showinfo=0">Ansambli eluaja jooksul olid seal Heigo Mirka, Toomas Kõrvits, Vello Salumets, Neeme Ninnas, Harry Kõrvits, Henry Kirspuu ja Reinhard Kristiansen helitehnikuna. Optimistid olid erilised mitme asja pärast. Esiteks polnud musitseerimine neile ainult hobi eest, vaid see oli ka elatise teenimise allikas. Teiseks olid kollektiivi liikmed muusikainimeste perekondadest või taotlesid Tallinna Muusikakoolist professionaalidiplomit. Kolmandaks erines nende iga võrreldes teiste biitansamblitega. Kui enamik selle muusikaga tegelejaid olid teismelised, siis nemad olid juba kahekümnesed. Erandiks oli vaid Harry Kõrvits, kes oli Optimistidega liitudes kõigest 12. Noorukesest poisist sai ansambli trummar seetõttu, et teised kandidaadid polnud sobivad. Esialgu ei tahetud teda kaasata, aga hiljem sai noorest Harryst Optimistide üks firmamärke. Tema mängis Optimistidega seni, kuni ta isa selle ära keelas, sest ta ei tahtnud, et Harry “alkoholi–pidudel” viibiks. Teiseks tähtsaks firmamärgiks sai Heigo Mirka rikkalikust lindikogust leitud uus ja põnev muusika ja linte oli tal terve tuba täis!

Ansambli Optimistid nimi oli algselt hoopis Reval. Revali nime all mängiti Moskvas 1965. aastal üleliidulisel kergetööstusnäitusel Tallinna Moemaja mannekeenidele tausta. Oma esialgsest nimest tuli loobuda 1966. aastal, kui Eesti TV–s toimus ülevabariigiline instrumentaalansamblite võistlus. Tuli välja, et samasugust nime olevat kandnud Hitleri–Saksamaa SS–diviis! Selle peale öelnud keegi, et ärgu nad norutagu, olgu optimistid. Sõna jäi kõrvu kõlama ja ansamblil oli uus nimi olemas. See võistlus ka võideti. Pärast nimetatud konkurssi hakkas mujalgi Eestis biitansambleid tekkima ja Optimistide mängitud palu hakati järele matkima. Peale seda suurenes Optimistide tegevus veelgi. Neid kutsuti erinevatesse paikadesse esinema.

Optimistid mängisid enamjaolt ingliskeelseid rollingute, Troggs`I, Bob Dylani ja biitlite palu. Omaloomingut oli minimaalset. Ühe näitena võib tuua Vello Salumetsa pala “Beautiful”, mis hiljem eesti keelde tõlgiti ja “Ülleks” nimetati.

Optimistidega on seotud üks esmakordne juhtum eesti rokkmuusika ajaloos. Nimelt korraldas Eesti Raadio saatesarja “Populaarsuse pooltund”. Kollektiiv kutsuti saatesse esinema ja neile pühendati terve saade, mis oligi erakordne. See oli ka üks põhjusi tekstide tõlkimiseks, sest raadiojaam nõudis eestikeelseid lugusid, ingliskeelseid võis olla vaid üks. Eetrisse jõudis saade 1967. aasta jaanuaris. Ka televisioonis tehti neist eraldi saade.

Lätis olevate tutvuste kaudu õnnestus ansamblil Gruusiasse Gruusia Riikliku Filharmoonia alla tööle minna. Batumis saadi kohalike seas väga tuntuks. Saalid olid alati puupüsti rahvast täis ja hiljem oli saalis palju temperamentse rahva poolt lõhutud toole näha. Kuid reisil olid ka tumedad küljed. Üles ütlesid ansambli võimendid ja Tallinnast tuli uued tellida, samuti lasi nende “mänedžer” Andris suurte rahadega jalga ja Optimistidel jätkus ainult nii palju, et koju naasta. Gruusia reisist algas ansambli allakäik ja hiilgeaeg oli läbi saanud.

Ansamblis mängimine muutus tüütuks rutiiniks. Ergas vaim oli töö tagajärjel nüristunud. Meeskonnas toimus muutusi nii lahkumiste kui vahetuste tõttu. 1969. aasta keskel sai Optimistide eluiga läbi. Kunagine tüdrukuid kiljuma pannud ansamblist sai üks peatükke ajaloos.

&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0xd6d6d6&color2=0xf0f0f0&autoplay=1&fmt=22&showinfo=0" wmode="opaque" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allownetworking="internal" allowfullscreen="true" width="640" height="480">
Jaga sõpradega

Mida arvad artistist Optimistid Sina?


You must be logged in to post a comment.

Optimistid



Ansambli eluaja jooksul olid seal Heigo Mirka, Toomas Kõrvits, Vello Salumets, Neeme Ninnas, Harry Kõrvits, Henry Kirspuu ja Reinhard Kristiansen helitehnikuna. Optimistid olid erilised mitme asja pärast. Esiteks polnud musitseerimine neile ainult hobi eest, vaid see oli ka elatise teenimise allikas. Teiseks olid kollektiivi liikmed muusikainimeste perekondadest või taotlesid Tallinna Muusikakoolist professionaalidiplomit. Kolmandaks erines nende iga võrreldes teiste biitansamblitega. Kui enamik selle muusikaga tegelejaid olid teismelised, siis nemad olid juba kahekümnesed. Erandiks oli vaid Harry Kõrvits, kes oli Optimistidega liitudes kõigest 12. Noorukesest poisist sai ansambli trummar seetõttu, et teised kandidaadid polnud sobivad. Esialgu ei tahetud teda kaasata, aga hiljem sai noorest Harryst Optimistide üks firmamärke. Tema mängis Optimistidega seni, kuni ta isa selle ära keelas, sest ta ei tahtnud, et Harry “alkoholi–pidudel” viibiks. Teiseks tähtsaks firmamärgiks sai Heigo Mirka rikkalikust lindikogust leitud uus ja põnev muusika ja linte oli tal terve tuba täis!

Ansambli Optimistid nimi oli algselt hoopis Reval. Revali nime all mängiti Moskvas 1965. aastal üleliidulisel kergetööstusnäitusel Tallinna Moemaja mannekeenidele tausta. Oma esialgsest nimest tuli loobuda 1966. aastal, kui Eesti TV–s toimus ülevabariigiline instrumentaalansamblite võistlus. Tuli välja, et samasugust nime olevat kandnud Hitleri–Saksamaa SS–diviis! Selle peale öelnud keegi, et ärgu nad norutagu, olgu optimistid. Sõna jäi kõrvu kõlama ja ansamblil oli uus nimi olemas. See võistlus ka võideti. Pärast nimetatud konkurssi hakkas mujalgi Eestis biitansambleid tekkima ja Optimistide mängitud palu hakati järele matkima. Peale seda suurenes Optimistide tegevus veelgi. Neid kutsuti erinevatesse paikadesse esinema.

Optimistid mängisid enamjaolt ingliskeelseid rollingute, Troggs`I, Bob Dylani ja biitlite palu. Omaloomingut oli minimaalset. Ühe näitena võib tuua Vello Salumetsa pala “Beautiful”, mis hiljem eesti keelde tõlgiti ja “Ülleks” nimetati.

Optimistidega on seotud üks esmakordne juhtum eesti rokkmuusika ajaloos. Nimelt korraldas Eesti Raadio saatesarja “Populaarsuse pooltund”. Kollektiiv kutsuti saatesse esinema ja neile pühendati terve saade, mis oligi erakordne. See oli ka üks põhjusi tekstide tõlkimiseks, sest raadiojaam nõudis eestikeelseid lugusid, ingliskeelseid võis olla vaid üks. Eetrisse jõudis saade 1967. aasta jaanuaris. Ka televisioonis tehti neist eraldi saade.

Lätis olevate tutvuste kaudu õnnestus ansamblil Gruusiasse Gruusia Riikliku Filharmoonia alla tööle minna. Batumis saadi kohalike seas väga tuntuks. Saalid olid alati puupüsti rahvast täis ja hiljem oli saalis palju temperamentse rahva poolt lõhutud toole näha. Kuid reisil olid ka tumedad küljed. Üles ütlesid ansambli võimendid ja Tallinnast tuli uued tellida, samuti lasi nende “mänedžer” Andris suurte rahadega jalga ja Optimistidel jätkus ainult nii palju, et koju naasta. Gruusia reisist algas ansambli allakäik ja hiilgeaeg oli läbi saanud.

Ansamblis mängimine muutus tüütuks rutiiniks. Ergas vaim oli töö tagajärjel nüristunud. Meeskonnas toimus muutusi nii lahkumiste kui vahetuste tõttu. 1969. aasta keskel sai Optimistide eluiga läbi. Kunagine tüdrukuid kiljuma pannud ansamblist sai üks peatükke ajaloos.

/default.jpg" alt="" title="" />

Optimistid sõnad

Sellele loole pole sõnu veel lisatud.
Kui oskad aidata siis
kirjuta sõnad allolevasse kasti
ja me lisame need lehele õige pea.

<
See video lisati lehele Wednesday 26 February, 2020 Tõmba artisti Stina Pass-pass alla Stina - Pass-pass .mp3 download Muusikavideod Pop Rock Pass-pass lyrics can be found here Siit saad lugeda Pass-pass sõnad ja vaadata selle loo videot
Lugu valmis aastal
Seda videot on vaadatud juba


Teised lood, mis on väärt kuulamist