Ruja – Ahtumine

Liig kaugele me ükskord laiusime
Nüüd ööd me valgumise rannatavad
Neis lahustub me naeratuse ime
Ja müürid kõrbi üle mannatavad

R:
Kolm tähte ainsaks tõeluseks jääb taeva
Kolm laternat mu kummituste laeva
Küll valgustavad, kuid ei anna sooja

Ma unustasin armastuse nime
Kõik kaardid segi lõin ja rännukavad
Ma paluksin, kuid keda? Õnn on pime
Ja jumalad, need ise kannatavad

Ja õnne veel on, mis mind laulma paenas
Et torm mu's tormi taga ajas aena
Nüüd lämbub eneses ja läheb looja