Tajo Kadajas – Ootusest

OOTUSEST

Sind ootamast vist eales ma ei väsi
näib iga Sinu tulek justkui uus
öö helgib silmis, õuekülm on käsi
ja uduvihmast sätendamas juus

kui tõttad mööda lehekirjut rada
tuul mantlihõlmad lipendama lööb
Sind nõnda aknal võin ma igatseda
vist ühtejärge mitusada ööd