Tajo Kadajas – ülestõusmine

üLESTÕUSMINE
viis Tajo Kadajas / tekst Viivi Luik

Siis, kui parve kogunevad mured suured,
;; nende tiivalööke kuuled ilmalaes ;;

Oma vere kaudu tunned, et Su juured
;; kalgil kriginal end sirutavad paes ;;

Need ei halasta ja neil ei ole häbi ?€“
;; muidu püsima nad kuidagi ei jääks ;;

Ennast murravad nad igast hädast läbi.
;; Kõigest hoolimata, tuleviku hääks ;;

Majad sisse piirab külm novembriõhtu,
;; surisedes voolu lambis neelab pirn ;;

Jõu ja tahte varal tõused üles õhku
;; ja su suus saab elulauluks pime surmahirm ;;

Aga siiski kurb on trepikojavalgus,
;; iga ukse ees on juba lund ja jääd ;;

Lapsed tuppa, tali tuleb, see on tema algus ?€“
;; aegamööda halliks teeb ta teie pääd ;;