Urmas Alender – Kui ma enesesse tõmbun

Kui ma enesesse tõmbun nagu tigu
Ära sina lakka laulmast, künnilind
Sulgun endasse, et näha oma vigu
Tõmbun endasse, et kuulatleda sind

Õhtutuul tõi tulles hingetuska
Künnivares kraaksus muret musta
Tahan üksi maksta oma eilsed võlad
Sul on niigi õrnavõitu õlad

Maikuu ning puudeladvus põrnikate lend
Õhtul õues üksildase leian end
Ära viidi nurmemaimukesed mul
On haljas oras alles tulekul

Õhtutuul tõi tulles hingetuska
Künnivares kraaksus muret musta
Tahan üksi maksta oma eilsed võlad
Sul on niigi õrnavõitu õlad

Maikuu ning puudeladvus põrnikate lend
Õhtul õues üksildase leian end
Ära viidi nurmemaimukesed mul
On haljas oras alles tulekul

Täna külv on, homme lõikus juba
Korraks endasse mul pilku heita luba
Mättal istudes, kus käte vahel pea
Ja su hääl, mis armas on ning hea x3