Wild Disease – Laupäeva öösel

oo jee beibi, me pidu kestab hommikuni
ei meist keegi ei lahku enne viimset tundi
ja just see siin on võtmas hullult võimsat pööret
meile meeldib mu korteri möll laupäeva öösel

me nädala sündmus algab laupäeva õhtul
mil taas peojooki saab tulistatud kõhtu
rahvas lendab pärale ning kotid täis pudeleid
sa täna üle terve pelgulinna kuuled meid
hullem möll meil siin pelgulinna agulis
ei püsi mitte ükski inimene vagusi
lakume kui sead seda ükskord nädalas
kõik roomavad kohale kui täis õgitud on pärakas
ja lähebki lahti möll täisvõimsusega
ei takista meid pisiasjad pidutsemast
kui on vaja pimedast keldrist välja koogid moosi
millele vett peale valades saab pealejooki
kui moosivarud otsas ei tähenda see midagi
peale joome plekkkausist sooja supipuljongit
korter rahvast täis, nii naisi kui mehi
kõik on omad, enam keegi kätega ei vehi
rõõmsad on kõik, kuni tegevust jätkub
kui laual on tühjus, parandame selle kähku
kui vaja, kolm öösel helistame sõbra numbrile
kes tassib laua jookidest jälle pungile
ai-ai-ai vala klaasid täis mees
me pidu käib veel ka pärast koitvat päikest

ref.

koogilagi suitsust värvund tumekollaseks
linoleum must ja plekke täis suitsuaukudest
põrand puitlaudadest, mis kohati kiiksuvad
hiired seinapragudes, kes hommikuti piiksuvad
ment ei hirmuta, kõik annavad kuuma
kõrvaltoas muusika rütmis liikumas puusad
muusika on keeratud maksimumini
mis paneb puuraamide vahel aknad värisemagi
nurgas väike valgus, seal telekas töötab
käsi vaikselt pudeli poole sööstmas
... tiirleb jook vaikselt ringis
üles raputatakse, see kes tukkuma jääb pingil
lõpetame siis kui silma paistmas hele valgus
ja korterisse tekib kahetunnine vaikus
mille lõpetab koputus vastu ust
avama minnes on silme ees pilt must
ukse peal seisab kaks uimast nägu
kelle sisenedes jätkub taas läbu
mõned pole veel õieti silmagi avand
kui kätte lükatakse taas pudel lauat
ei olegi siis miskit kui aga pudel suule
see on laupäeva pidu, millest sinagi nüüd kuuled