Ketlin Hoel – Kaugel
 |
|
|
You must be logged in to post a comment.
Kus vaid käin, mulle näib,
et su jälgi on veel su häält
ma kuulen taas.
Kuigi tean, pole sind,
oled kaugel sa veel,
sind kõikjalt otsin ma.
Pisaraid peidan kõikide eest,
kuid hinges möllab raev.
Kust võin sind leida,
loodab mu meel,
et saabub kord aeg.
Las viib sinuni tuul
mu kurblike laule.
Las mu pisaraist saab
õnne särav kristall.
Täitub lootus nii suur,
kui kordan ma lauset -
miks oled kaugel, kaugel, kaugel ,kaugel...
Sulle anda võin kõik,
mis vaid soovida võid.
Mu arm, kas kuuled sa?
Milleks öö, milleks päev,
kui sind eales ei näe.
Sind kõikjalt otsin ma.
Pisaraid peidan kõikide eest,
kuid hinges möllab raev.
Kust võin sind leida,
loodab mu meel,
et saabub kord aeg.
Las viib sinuni tuul
mu kurblike laule.
Las mu pisaraist saab
õnne särav kristall.
Täitub lootus nii suur,
kui kordan ma lauset -
miks oled kaugel, kaugel, kaugel ,kaugel...
Täitub lootus nii suur,
las viib sinuni tuul.
Kõik need sõnad mu suult
oled nii kaugel, kaugel, kaugel ,kaugel...
Las viib sinuni,
las viib sinuni tuul
mu kurblike laule.
Las mu pisaraist saab
õnne särav kristall.
Täitub lootus nii suur,
kui kordan ma lauset -
miks oled kaugel, kaugel, kaugel ,kaugel...
kaugel ketlin hoel
minu meelest viimasepeal lugu,meenutab vähe vanilla ninjat.