Maarja – Andesta

Ma tean, ma pole ainus
Ütled teised need ei loe
Nüüd iga puudutuse varjus,
külm tuul me hinge poeb

Ma näen Sinu silmi,
kuid su pilk ei ole see
Kaminale jäävad pildid,
kuid me pole enam need

Nüüd sa palud mind -
andesta
Nüüd sa palud mind -
unusta
Usu kuid vaid saaks andestaks
Kuid seda sa tead -
ma lihtalt ei saa

Ma tean et sinu huuled -
need suudelnud on teist
Ma mõttes loobin tuulde
kõik mis järel veel on meist

Nüüd sa palud mind -
andesta
Nüüd sa palud mind -
unusta
Usu kuid vaid saaks - andestaks,
kuid seda, mu arm, ma eal ei saa

(unustada saaks)
(veidi lihtsamalt)
Veidi lihtsamalt
kui vaid saaks...
kui saaks...

Nüüd sa palud mind -
andesta
Usu kuid vaid saaks...