Sügis seob salaja talvele kaela
pihlakapunase kee.
Ükshaaval lükitud valud on paela,
rinnuni tuisanud tee.
Rongid ei sõida ja jaamadki lukus,
järgmine peatus on öö.
Üksiku pingi peal mälestus tukub,
kauguses tundekell lööb.
Sammude seosetu kaja on tume,
varjudel komistab jaks.
Kustuvad jäljed, kuid vereval lumel
raagu jääb pihlakaid kaks.
Rongid ei sõida ja jaamadki lukus,
järgmine peatus on öö.
Üksiku pingi peal mälestus tukub,
kauguses tundekell lööb.
Mida arvad artisti Tajo Kadajas loost "Vereval lumel (swing)" Sina?
You must be logged in to post a comment.